Tutvu oma giidiga

Eleri Lopp on eesti looduskaitsja, loodusgiid ja loodusfotograaf ning Naturestonia asutaja. Ta sündis väikesel Eesti saarel ja kasvas üles mandril metsade keskel. Ta on lapsest saati elanud looduse lähedal. Mets oli tema mängumaa.

Ta on 15 aastat giidina töötanud ning tunneb metsi ja loomade liikumispaiku üle Eesti. Suurkiskjad on tema suurim kirg. Ta on aastaid jälginud karusid, ilveseid ja hunte nende elualadel ning läbinud selleks tuhandeid kilomeetreid.

Fotograafia viis Eleri looduskaitse juurde. Mida rohkem ta loodust tundma õppis, seda selgemaks sai, et loodus vajab abi. Eleri on kaitsnud metsi nii oma kodukohas kui ka riigi tasandil. Kõigepealt pöördus ta ministrite ja riigiasutuste poole. Kui sellest ei piisanud, läks ta kohtusse. Tema võitlus Eesti huntide eest jõudis Euroopa Liidu Kohtusse ning lõppes võiduga Riigikohtus. Ta tegi seda kõike koos vabatahtlike meeskonnaga ja ilma palgatud advokaatideta.

Eleri looduskaitsetöö on tasustamata. Kohtuasjade, uuringute ja koolikülastustega tegeleb ta vabatahtlikuna. Naturestonia retked teevad selle võimalikuks. Elerilt retke broneerides toetad otse inimest, kes pühendab oma elu nende huntide, karude ja ilveste kaitsele, keda oled tulnud vaatama.

Eleri on asutanud mitu Eesti loodusorganisatsiooni, nende seas MTÜ Eesti Suurkiskjad, Kose valla Loodusselts ja MTÜ Eesti Metsloomauuringud. Ta keskendub Eesti metsadele ja suurkiskjatele.

Eleri lähenemine on praktiline ja ta lööb ise käed külge. Pärast aastaid läbirääkimisi, mis tõid vähe muutusi, pöördus ta kohtusse. Kohtusse pöördumine on toonud reaalseid tulemusi. 2020. aastal määras riik huntide küttimismahuks 140 looma. Tema ühing vaidlustas selle. Asi jõudis Euroopa Liidu Kohtusse, mis otsustas 2025. aastal, et liigi kaitsestaatus peab põhinema parimatel kättesaadavatel teadusandmetel ning kahtluse korral tuleb lähtuda ettevaatuspõhimõttest. 2026. aastal tunnistas Riigikohus küttimismahu õigusvastaseks. Eleri osales ka Eesti suurkiskjate tegevuskava väljatöötamises.

Praegu keskendub ta peamiselt teadustööle. Koos teadlastega otsib ta rahastust Eesti suurkiskjate uurimiseks. Kõik, kellel on sama eesmärk, on oodatud kaasa lööma. Ta korraldab ka laste looduslaagreid ning käib koolides huntidest, karudest ja ilvestest rääkimas.

Kõik see on vabatahtlik töö. Naturestonia retked võimaldavad Eleril seda jätkata.

Eleri suhtub giiditöösse tõsiselt. Ta tahab külalistele näidata, mis looduses päriselt toimub, ja aidata neil seda mõista. Nagu paljud eestlased, ei ole ta väga jutukas. Igale küsimusele vastab ta aga hea meelega ja põhjalikult.

Eleri viib üle Eesti läbi karu-, põdra-, kopra- ja kakuvaatlusi, ilvese jäljeretki, hundimatku, linnuvaatlusi, rabamatku ja ööretki. Ta ei luba kunagi, et loomi kindlasti nähakse. Ta pakub võimalust veeta aega päriselt metsikus looduses koos inimesega, kes seda hästi tunneb. Rühmad on väikesed. Eraretki saab korraldada paaridele, fotograafidele ja ettevõtete rühmadele.

Eleri jaoks ei ole giiditöö lihtsalt töö. See on osa tema suuremast eesmärgist ning ta naudib selle iga hetke.

Fotograafia viis Eleri looduskaitse juurde ja ta on selle eest tänulik. Ta töötab viisil, mis häirib metsloomi võimalikult vähe. Tema eesmärk ei ole kõige ilusam foto, vaid foto, mis jutustab loo. Maailm on täis ilusaid pilte, kuid kui paljud neist näitavad, mis loodusega päriselt toimub?

Viimasel ajal on Eleri hakanud ka metsloomi filmima ning on avatud koostööle filmitegijate ja produktsioonifirmadega. Tema fotosid saab tellida fotoprintide või digifailidena. Metsloomaretkedel saab ka fotograafiaalast juhendamist.